la vida es una adventura...: Portugal, Porto

Järgnevas peatükis võib taaskord süüdistada Ryanairi hinnapoliitikat. Nagu pealkirjast aru võib saada viis seekordne reis mind Porto linna Põhja-Portugalis. Sel korral siis kolmeks päevaks ja reisikaaslasteks Eesti tüdrukud Valenciast – Liis, Kaisa ja Liis.

Lend läks kiiresti – Portugal ju kiviga visata. Alla pooleteise tunni õhusõitu ja kohal me olimegi. Porto lennujaam oli suur, avar, kaasaegne ja puhas. Lennujaamast kesklinna viis sealt samast väljuv metroo, metroos olid inglise keelt kõnelevad ametnikud, kes aitasid meid piletisüsteemiga kurssi viia – luperluks.

Meie hotell, mis asus kesklinnas, liigse luksusega just ei hiilanud, aga oli tugengite nõudmistele täitsa vastav. Kergete märkuste peale hotellitoa temperatuuri kohta ilmus mõne aja pärast tuppa ka administraator koos elektriradiaatoriga – külmumisoht oli möödas. Ilm oli vihmane ja pisut jahe. Esimene tegevus – shoppamine. Juhuuuu! Mis te arvate, kas see oli minu mõte või tüdrukute oma??? Kraam oli poes odav, nii riided kui ka jalanõud. Õhtul läksime linnatuurile, hotelli jäi üks Liisidest, kes oli haige. Linn oli üpriski vaikne ja vihmane. Tegime väikese ekskursiooni – Douro jõgi koos suurte sildadega, järsud kitsad tänavad, mis viivad alla jõe äärde, väikesed lihtsad baarid. Võtsime kerge õhtusöögi jõe ääres asuvas võib öelda, et peenes restoranis, nautisime vaadet jõele ja tuledes linnale ning soojendasime ennast sooja supiga. Hiljem astusime koduteel sisse ka paari kõrtsi ning mekkisime kuulsat Porto portveini – kui just Portos ei oleks, siis seda vabatahtlikult ei jooks ka. Söögi-joogikohtades on hinnad võrdlemisi soodsad – 0.25-0.33 liitrise õlle eest peab keskmiselt välja käima 0.8-2 eurot. 2 eurose õlle saab osta kallimatest ja väheke viisakamatest kohtadest. Söök on samuti mitte-kallis. Sel ja järgnevatel päevadel võis Portos iga nurga peal kohata soomlasi soome jalgpallisallidega – väidetavalt 21. novembril seal aset leidva jalkakohtumise pärast. Nägime ära ka linna jõulukuuse, mis kaugelt vaadates oli suur, ilus ja uhkelt elektriküüaldesse mähitud, lähedale jõudes selgus kurb tõsiasi – tegemist polnud mitte traditsioonilise kuusepuuga vaid mingist traadist nikerdatud tehispuuga. Maalastele oli see kohutav shokk.

Järgmisel hommikul oli ilm palju-palju parem ja võtsime ette jalutuskäigu linnas. Portugali suuruselt teine linn on kohati vanaaegne, kohati räpane, kohati lagunenud, on näha, et tegemist ei ole väga rikka riigiga, aga samas on kõik nii elutruu – ei tekita tüüpilist turistilinna tunnet. Inimesed meenutavad välimuselt, erinevalt Hispaanlastest, natuke slaavlasi-ida-eurooplasi. Keel susiseb ja tuletab samuti meelde pigem mõnd slaavi keelt, aga kirjapilt on kohati sarnane hispaania keelele, mida võib purssida kui inglise keelega hätta peaks jääma. Üldiselt saab inglise keelega seal siiski hakkama.
Linn meenutab vahest natuke Venemaad, kohati loomulikult Hispaaniat, kohati Londonit ja korra viskas isegi natuke Helsinkit sekka. Ja seda mitte ainult minu arvates. Kuna tegemist on väikese riigiga siis on ilmselt paratamatu, et erinevad kultuurid on seal mõju avaldanud, aga arvestades seda, et mul pole Portugali ajaloost hetkel eriti palju aimu, siis on see puhas spekulatsioon, mis ei pruugi absoluutselt tõele vastata.

Kõikjal hakkab silma väikseid kondiitriärisid ja kohvikuid, kus on suur valik nii magusaid kui ka soolaseid kondiitri- ja pagaritooteid. Paistab, et seda asja nad seal oskavad, sest lisaks suurele valikule ja soodsatele hindadele on kondiitritooted seal ka väga maitsvad. Enne õhtust vihmasadu jõudsime ära näha veel muuhulgas Portgali fotokeskuse ja ühe vanaaegse raamatupoe „Lello Bookshop“ („Livreria Lello“), mis väidetavalt on üks ilusamaid maailmas/Euroopas. Ilu on vaataja silmades, aga see pood oli vaatamisväärsus omaette. Kahekorruseline vanaagne keerdtreppidega pood, mille teisel korrusel asus väike kohvik, kus soovi korral saab võtta väikse kohvi või/ja portveini. Emotsioone on raske siin edasi anda, aga väga laheda mulje jättis küll. Ei saanudki täpselt aru, kas tegemist on rohkem äri või vaatamisväärsusega.

Tänu vihmale jäi sel korral ookeani ääres käimata, aga selle eest sai natuke lisaks veel poodides ostlemisega tegeleda:) Õhtul käisime väljas – õhtusöögiks oli suurepärane kebab, mis Portos oli eriti suur ja maitsev. Hiljem leidsime ühe baari, mis on väidetavalt kohalike tudengite üks meelispaik. Silma järgi vaadates olid seal tõesti ainult tudengid.

Viimane päev oli võrdlemisi sündmustevaene. Ennelõunat iseloomustasid hommikusöök ja pisut ostlemist. Pärastlõunaks jäi kojusõit. Naiseliku jonni, mis viimasel päeval kõigi tegevuste juurde kuulus, vaikime siinjuures džentelmenlikult maha...

...mille kõrval Double-Bock kahvatub