Universidad Politecnica de Valencia

Esimene koolipäev. Kool asub minu elukohast 10-15 minuti kaugusel jalgsi minnes. Nii et võib öelda, et Valencia suuruses linnas pole see mingi eriline vahemaa. Esimesel päeval tutvustati meile projekti õppejõude ning peamisi juhendajaid – inglane David ja hispaanlane Pedro. Andisme ära vajalikud dokumendikoopiad, et saada kohalikku üliõpilaspiletit, millega saab kasutada kõiki ülikooli poolt pakutavaid teenuseid (raamatukogu, traadita inernett, spordirajatised jne) samadel tingimustel, mis kohalikudki. Tutvusime kooli territooriumiga ja saime väikse ülevaate ja kausta brožüüridega rahvusvaheliste suhete osakonnast. Kooli kampus on üpris suur, territooriumil asub lisaks õppehoonetele ja laboritele veel ka jalgpallistaadion, rannavõrkpalliplats, suur raamatukogu, mingi vaba aja veetmise maja üliõpilastele, siseujula, lisaks erinevad palliplatsid, pank, mõned kirjatarvetepoed, reisibüroo, mitmed sööklad-kohvikud.

Kursus/projekt, kus ma osalen kannab nime European Project Semester (edaspidi EPS). Kursus koosneb mõningatest ainetest (5 ainepunkti) ja projektist (25 ainepunkti) – päris hirmuäratav tundub esialgu. Enamus projektidest, mis valida on on reaalsed projektid koostöös firmadega. Näiteks ühe projekti eesmärk on disainida ja konstrueerida mänguasju ühele suurele Taiwani mänguasjatootjale, disainitud tooted lähevad tootmisse.

Projekti seltskond on üpris kirju – belglased, prantslased, sakslased, hollandlased, itaallased, 2 mehhiklast, 1 slovakk, üks kohalik hispaanlane, kes teeb meiega koos oma lõputööd ning viimaseks mis kõige tähtsam – 1 eestlane.

Pärast akademilise osa lõppmist proovisime ära sööklas pakutava lõuna – 5 euro eest sai valida 4 erineva päevaprae vahel (2 varianti kalaga ja 2 lihaga). Lisaks praele oli hinna sees veel üks suur kukkel ja jook (vesi või karastusjook). Praad oli üpris suur, nii et selle söömisega oli tükk tegemist. Lihatoodetest oli komplektis üks suur pihv, üks grillvorst, natke tavalist liha ja väike verivorst!!! Verivorsti sees ei olnud küll tangu ja maitse oli erinev, aga tehtud oli see verega ja välja nägi täpselt nagu õige verivorst. Tehnoloogiat ma küll ei tea, aga tundus, et tegu on millegi verikäki laadse söögiga. Toit oli mage, aga ports oli suur, nii et kõhu sai täis.

Pärast sööki läksime paar kursusekaaslasega randa – rand on pikk, lai ja peenikese liivaga. Vesi oli 25 kraadi või rohem ja lained olid päris suured. Võib veel mainida, et rand asub kõndides 15-20 minuti kaugusel minu korterist.

Õhtul oli hispaania õhtusöök koos teiste kursusel osalejatega. Käisime tüüpilises Hispaania lihtsas tänavakõrtsis, õhtusöök koosnes erinevatest roogadest, mis kõik tüüpilised Hispaaniale. Juurde pakuti õlut, veini ja sangriat. Jama oli muidugi see, et ise pidi maksma. Pärast kõrtsist lahkumist liikusime edasi mingisse odavasse baar-ööklubisse mis asus eiteakus. Kell 12, kui me sinna sisse vajusime olime ainsad külalised. Kohalikud hakkasid tilkuma poole ühe paiku ja kella 2-3 paiku, kui me lahkusime oli rahvast juba päris palju. Lahkudes suutsin ma kõik teised kuhugi ära kaotada ja lõpuks avastasin ma ennast üksinda nagu juba mainitud eiteakustkohast. Õnneks tabasin ma suuna ära ja pärast viit minutit kiirkõndi suutsin ma nad kinni püüda.

Järgmisel päeval sain endale ka Hispaania pangas arve avatud – selleks kulus kõigest 1 tund ja 10-15 allkirja. Õhtupoole käisime rannas ja hilisõhtul kesklinnas. Kesklinn/vanalinn on siin väga ilus – kitsad kivisillutisega tänavad, kõrged tornid, kirikud ja purskkaevud.

Rand

Õhtusöök EPS-ga


Kõrts ei-tea-kus



Mina ja kesklinn