Hommikul kogunesime kella üheksaks kooli juurde, kus pärast väikest hilinemist sõitsime tellitud bussiga edasi umbes poole tunni bussisõidu kaugusele Heinekeni tehasesse, mis on üks kuuest Heinekeni tehasest Hispaanias.
Kohapeal võttis meid vastu õlletehase esindaja – noor naine, kes purssis pisut inglise keelt. Tehas oli nagu tehas ikka – torud, tootmisliinid, seaadmed jne. Võrreldes A Le Coq tehasega Tartus oli see ikka võrdlemisi suur. Päris hüpnotiseeriv oli vaadata tohutud hulka rohelisi Heinekeni pudeleid mööda tootmisliine liikumas. Lisaks Heinekenile pruulitakse seal veel Amstelit, mis on üks populaarsemaid õllemarke Hispaanias ja veel palju-palju muid sorte kesvamärjukesi, mille nimed mulle palju ei ütle. Õllemaiamad blogilugejad on ilmselt juba taibanud, et ei Heineken ega Amstel pole mitte Hispaania õllemargid vaid Hollandi omad. Põhiliselt juuakse ja pakutakse kõrtsides ja poodides ülalmainitud marke, lisaks on veel San Miguel, mis võib olla Hispaania enda toode, aga päris kindel ma selles pole.
Pärast ringkäiku tehases algas ekskursiooni huvitavam osa – degusteerimine õlletehase pubis. Pubi asus tootmishoonega samas majas, kontoriruumidega samal korrusel. Õlleampsudeks pakuti, pange nüüd hästi tähele, suupisteid punase ja musta kalamarjaga, suupisteid lõhega, juustu ja sinki. Kohapeal teenindas meid baaridaam ja õlledest pakuti muidugi Heinekeni ja lisaks veel Guinessi, mingit punast õlut, saksa valget hägust õlut (Sakul vist oli vahepeal midagi sarnast müügil), kergelt viski maitselist õlut jne. Nimede koha pealt jään kahjuks vastuse võlgu. Lahkudes saime firma poolt meeneks väikse ümara Heinekeni logoga plekkkarbi, mille sees oli Heinekeni klaas ja bussi juurde jõudes ootas kõiki meid üks 6-pakk õlut.
Õllesõprade aiandus
Kõrts
Degusteerimine
Suupisted

No comments:
Post a Comment