Kuna hotelli poolt pakutavat transporti sai kasutada ainult kella poole üheteistkümneni hommikul ja hiljemalt kella üheteistkümneks oli vaja hotellist välja registreerida, siis pärast hommikusöögipitsat pidin ülejäänud päeva veetma Hahni lennujaamas. Tasuta inernetiühendus lennujaamas puudus ja kolm ootetundi tuli veeta niisama ringi jalutades ja passides.
Taaskord väljus lend õigel ajal, ilm oli normaalne ja prantuse alpid olid isegi lennukist ilusad vaadata. Lõpuks sai 1 sendise pileti eest ka vastavat õhusõitu ja maandumisel olid peopesad higised. Piloot vähendas kõrgust järsult ja väikeste pausidega, nii et tunne oli nagu tivolis. Lõpuks puutusid rattad vastu maad nii nagu pidid ja mida ma näen – vihm. Vot siuke vastuvõtt siis.
Valencia lennujaam on samuti väike – umbes nagu Hahni omagi. Inglisekeelsed sildid kadusid pärast lennukist väljumist ja passikontrollis polnud siesta veel läbi – riiki saabudes ei huvitanud kedagi minu ega ka teiste reisjate passid. Vihm oli just lõppenud ja ilm oli niiske aga soe. Termomeeter näitas 24 kraadi.
Nüüd tuleb veel üks tarkusetera – lennuki pealt maha tulles ärge tormake kohe lennujaamast välja ja metroosse vaid vaadake enne ringi. Tavaliselt on seal saadavad linna kaardid ja vajalik info inglise keeles. See tuli mulle meelde alles siis, kui metroos istusin ja märkasin, et kõigil on kuidagi sarnased voldikud käes. Loomulikult olin ma kahest võimalikust rongist suunud vale valida ja plaanitud peatuse asemel olin sunnitud maha astuma hoopis teises. Miski ei olnud veel kadunud – jalgsi tuli astuda kõigest paarsada meetri rohkem kui plaanitud peatuses maha tulles. Seda juhul, kui astuda õige suunas. Seda ma otse loomulikult ei teinud ja valisin 180 kraadi vale sihi. Sellest ma sain aru pärast 1-2 kilomeetri pikkust jalutamist võõras linnas suure kohvri ja kahe väiksema kotiga. Pärast miljoni kilomeetri pikkust rännakut jõudin lõpuks õigesse kohta. Jäi eel vaid oodata kinnisvaramaaklerit, kellega jäi eelmisel õhtul e-maili teel kokkulepe, et kohtume kell 10 maja ees. Niisiiis oli mul 2 tundi aega oodata ja mõelda, kas kontvõõras hispaanlane peab kokkuleppest kinni või on tal „manjana“ ja mina veedan oma öö võõras ja umbkeelses mitte eriti väikses linnas lageda taeva all. Vahepeal jõudsin nurga peal asuvas baaris tellida oma „suurepärase“ hispaania keele oskusega ühe õlle ja mõtteid mõlgutada, kas maakler tuleb või mitte.
Väikseid baare on iga nurga peal ja põhiline tegevus läheb neis lahti siis kui läheb pimedaks - Hispaanlaste õhtusöök hakkab alates kella üheksast.
Ümbruskond oli viisakas (võrreldes selle kandiga kuhu ma ennist ära olin eksinud), tänavad on kohati natuke räpakad ja liiklus ning parkimine on isereguleeruvad. Parkimisruumi on vähe ja tänu sellele on autod pargitud sinna kuhu mahub – ristmikule, keset teed, teiste autode taha jne. Ilmselt samal põhjusel on enamuse autode nurgad kribitud ja väiksed mõlgid-kriimud külgedel on tavaline isegi uutel autodel. Eestis võiks kriimu või mõlgi pärast auto kaitseraual mõni mees oma elu kaotada, siin pole veel tüli näinud.... aga võibolla pole lihtsalt peale sattunud.
Liikluses on foorituled soovitusliku iseloomuga ja sõidetaks nii nagu mugavam on. Samas tundub ka, et üksteisega ja jalakäiatega arvestatakse. Kõik pedaalid ei ole autodel ühendatud signaaliga, nagu võiks Lõuna-Euroopa maa kohta arvata.
Õnneks, kokkulepitud ajal maakler ka tuli - noor mees, kes rääkis täitsa normaalselt inglise keelt. Niisiis on mõneks ajaks mu aadress Jose Maria de Haro 51-1, 46022, Valecia.
Korter asub mitte eriti uues aga korralikus 14kordses majas ühe suurema avenüü ja ühe väiksema tänava nurgal 1. korrusel (tegelikult 2. sest 1. korrusel on mitmesugused ärid ja kauplused). 4 magamistuba, 2 vannituba, rõdu, köök ja väike esik. Sisustus on natuke vana, aga enam-vähem korralik. Kappidest leidsin omale voodipesu, mõned tekid ja soojapuhureid, kui talvel külmaks peaks minema. Köögis on gaasipliit, külmkapp, mikrouun ja pesumasin. Miinimumstandarditele täielikult vastav. Jama on see, et esialgu olen ma korteris üksinda – suht igav. Ja kuna ma üksi ei taha ka kogu püsiühendusega interneti eest maksta, siis pean alguses ilma olema. Üritan küll aknast püüda ilma paroolita traadita internetiühendust, aga see ei ole just lihtne.
Alpid
Powered by Ryanair
No comments:
Post a Comment