Märts on Valencias pidustustekuu. Täpsemalt peetakse igal aasta märtsikuus siin selline üritus nimega „Las Fallas“. Terve aasta ettevalmistusi ja nädal aega pidustusi kulmineerub 19. märtsi südaöö falla –de põletamisega igal pool linnas.
Natuke lähemalt sellest. Iga kogukond (naabrid, korteriühistud) korjab aasta läbi makseid oma liikmetelt, vahest korraldadakse ka pidusid-õhtusööke mille kasum läheb Fallase fondi. Märtsi alguses, mõni nädal enne pidustusi, kaunistatakse tänavad tuledega, iga kogukond püstitab suure telgi, mille sees ja ümber pidu käima hakkab. Telgis müüakse õlut, veini, karastusjooke, vahest ka süüa. Muusikaks on vastavalt rahakotile kas plaadi pealt tulev või elavmuusika. Telgid on fallase ajal kogunemis- ja peokohaks samas naabruskonnas elvatele inimsestele, telkide ümber valmistatakse paellat (Valencia rahvustoit), mängitakse mänge ja pidutsetakse.
Iga päev hakkab fallase ajal hommikul kell 8 kui seltskond nn. äratajaid liigub trumme müristades mööda tänavaid, anded märku, et aeg on ärgata. Koos nendega liiguvad fallerad kes loobivad ümberringi (ilutulestikupauguteid, et teha suuremat lärmi. Paugutamine käib tegelikult kogu Las Fallase aja. Kui nüüd suudate ette kujutada, mis Eestis toimub novembris, kui avatakse esimesed ilutulestikku müüvad letid poodides, siis korrutage see lärm ja paugutite arv umbes kümnega ja saate ettekujutuse mis toimub Valencia tänavatel. Paugutid on kõigil, nii väikestel kui suurtel. Paugud on nii suured kui ka väga suured. Ei lähe mööda viit sekunditki kui fallase ajal pauku ei kuule. Tegelt käib see närvidele ka, eriti siis kui need kõrva ääres plahvatama hakkavad, või kui kasutatakse nn. Liblikaid mis tulejutt taga maapinna lähedal ringi tiirutavad ja täitsa vabalt kedagi tabada võivad, vahest tabavad ka. Õnneks mitte mind. Lärm ja paugutamine ongi ühed põhilised omadused millega fallast iseloomustada saab. Iga päev kell 14.00 toimub linna peaväljakul La Mascleta – müra- ja suitsuetendus, mille käigus pürotehnikaga tekitatakse hiigelsuuri pauke, värvilist suitsu ja paukudega üritatakse luua mingit korrapära, nii et tundub nagu löödaks mingit rütmi. See kestab umbes 10 minutit ja müra on nagu püssirohuplahvatustel ikka – väljakul seistes hakkab kõrvadele, kõrvaltänavas on kõrvadel kergem, aga tunned ikka kuidas vibratsioon läbi keha käib Igal öösel kell üks on kesklinnas vanas jõesängis ilutulestik, mida saab jälgida jõe kallastelt olevatelt tänavatelt. Vot see on võimas. 15 minutit järjest sellist tulevärki mida mina näiteks veel näinud pole. Võimas. Kogu fallase aja on Valencia tänavatel nagu laadal – kohal on tänavamuusikud, tantsjad ja muidu etlejad, tänavad on rahvast täis 24h, kohal on churrose ja bunuelose (rasvas küpstatud pontsikulaadsed asjad) müüjad kogu aeg kõlavad ilutulestiku paugud, öösiti on tänavaltele üles pandud lavadel kontsertid.
Kulminatsioon. Vanal hallil ajal, mida nüüd ainult Wikipedia mäletab elasid Valencias puusepad. Puuseppade kaitsa Püha Joosepi päeval (19. märstil) toodi tänavatele küünlahoidjad, mida oli vaja talvel, et pimedamal ajal tööd teha ja mida kevade saabudes enam ei vajatud. Need küünlahoidjad põletati 19. märtsi õhtul. Hiljem hakati neid põletatavaid kujusi muutma inimese sarnaseks – hakati lisama neile riideid ning muutma kuju rohkem inimese sarnaseks. Edaspidi juba tehti selleks eraldi kujud, mis jäljendasid mõnda tuntud inimest ümbruskonnast. Tänapäeval Las Fallase festivali ajal ehitatakse iga kogukonna juurde La Falla – puitsõrestikule ehitatud vahtplastist suur kuju, mis tavaliselt on karikatuurne kujutis inimestest, igapäevaelust, loomadest vms. ning tihtipeale peegeld ab ümbruskonnale iseloomulikke jooni (näiteks naabruskonnale iseloomulikke ehitisi, ärisid). Kellegi poolt määratud komisjon hindab kõiki fallasid ja valitakse parim falla. See säilitatakse, ülejäänud fallad põletatakse pidulikult 19. märtsi öösel kella 12-01 paiku. Linn on täis vahtplastist tekkinud musta suitsu ja vingu. Pärast kujude põletamist ja viimast ilutulestikku on pidu läbi. Linn jääb vaikseks, tänavad on kaetud prügiga ja inimesed pöörduvad tagasi kodudesse puhkama.
Selline oleks lühikokkuvõte fallasest, mis on piisavalt pikk, et jõuaks sellest väsida, siis puhata ja veelkord osa võtta.
Pealkirja selgituseks – kuna endised koolikaaslased ja korterikaaslased, kes eelmise semestri Valencias olid ja nüüd taas kodus on, soovisid Valenciat fallase ajal külastada siis oli öömaja neile meie korteris. Kuna lisaks planeeritud külalistele saabusid samal ajal Valenciasse veel ka Paolo tuttavad itaallased, kes tulid siia praktikale, aga kellel siin veel elukohta polnud, siis olid nemadki fallase ajal meie korteri elanikud. Niisiis oli koos nelja püsielanikuga siin inimesi kokku vahelduva eduga kuni 10. Inspireerituna inimeste ning kohvrite arvust ja tohutust asjade hulgast korteris, sai elutuba selleks ajaks ümber nimetatud Valencia Rahvusvaheliseks lennujaamaks.
Kui keegi tunneb, et Las Fallas võib tunduda huvipakkuv ja tekib soov seda kunagi külastada, siis wikipediast saab selle kohta rohkem infot:
http://en.wikipedia.org/wiki/Fallas
Youtubist näeb videosid fallade põletamisest:
http://www.youtube.com/watch?v=y3n75vg0Mtw&feature=related
No comments:
Post a Comment