Broneeritud Peogeot 207 asemel ulatati reede hommikul meile lennujaama Hertz rendibüroost VW Polo võtmed, millega septembrikuu viimase reede õhtul pärast õppetööd ja muuseumikülastust asus meie lustakas seltskond teele Barcelona poole. Kuna päeval oli kuulda kõlakaid, et kaardid on tossikestele ja küll me selle hosteli ikka üles leiame, siis taandasin ma ennast aegamisi kaardilugeja rollist ja hoidsin madalat profiili.
Niisiis algas retk ilma ühegi kaardita Barcelona poole. Liiklus oli hõre ja sõit läks enamjaolt mööda kiirteed 120-150 km/h. Kuna minu, vana skaudi, närv vastu ei pidanud, ostsin ma ühe peatuse ajal Barcelona kaardi. Sellest muidugi eriti palju kasu ei olnud, sest tänava, kuhu me jõudma pidime, nime sellel märgitud ei olnud. Lõpuks, pärast mõne tunnist ekslemist öises Barcelonas ja selle ümbruses jõudis meie ekipaaž tänu piloodi ja kaardilugeja suurepärasele koostööle siiski sihtmärgini – hostel InOut, mis asus pisut linnast väljas mägede jalamil, looduspargis! Selles, et tegu oli looduspargiga, veenusin ma juba esimese tunni jooksul kui nägin hostli kõrval metssiga koos põrsastega mõne meetri kauguselt metsa lidumas. Hostel oli üpris suur – koosnes kolmest eraldi asuvast majast, kusjuures meie majas asus ka restoran, kus pakuti ka hommikusööki, lisaks oli iga maja juures ka väliterass aiaga.
Laupäeva hommikul, pärast kerget hommikueinet, asusime teele metroopeatusesse, mis asus 5 minuti kõndimise kaugusel hostelist. Metroo kasuks otsustasime võimalike parkimis- ja navigeerimisprobleemide tõttu. Kahjuks ei soosinud ilmataat meie suurepärast plaani ja teel rongijaama jäime vihma kätte. Ilma trotsides jätkus teekond metrooga ja vähem kui poole tunni pärast olime Barcelona kesklinnas ja alustasime ekskursiooni. Esiteks linna üks populaarseim tänav – Las Ramblas. Puudega äärsitatud promenaad ühendab Placa de Catalunyat (kataluunia väljak) sadamaga. Tänaval asuvad mitmesugused baarid, kohvikud, samuti suveniirimüüjad ja erinevad kunstnikud ning artisitid, kes seal endale elatis teenivad. Edasi liikusime 14. sajandist pärit gooti stiilis kirikusse Santa Maria de Mar. Kirjeldada on seda pisut raske – suur ja kõrge, ilusad võlvid, klaasvitraažid.
Kerge lõuna võeti ühes lähedal asuvas tapas-baaris. Tapas tähendab üldiselt eelrooga-suupistet. Tapas-baar on baar, kus pakutakse erinevaid suupisteid enamjaolt tikuvõileibade sarnaselt, tegemist on avatud letiga, kus võib igaüks endale meelepäraseid suupisteid valida niipalju kui ta neid parasjagu soovib. Pärast söömist pannakse tapase tühjad tikud laual asuvasse topsi ja maksmine toimub tikkude arvu järgi. Eestis muidugi selline ärimudel midagi head ei tõota, sest teadagi – tikud saab ka vabalt tasku panna ja naeratades minama jalutada.
Sadama lähedal külastasime Cristoph Columbusele püstitatud ausammast Mirador de Coloni.
Järgmine peatus – La Pedrera, tuntud ka kui Casa Mila. Projekteeritud Hispaania arhitekti Antoni Gaudi poolt ja ehitatud 1905-1907. Uhke kortermaja, mille ülemine korrus, pööning ja katus on avatud külastamiseks. Kasutamiseks anti ka audiogiid, millega ringikõndides sai kõrvaklappidest kuulda ka seletusi nii maja, kui ka arhitekti ja ajastu kohta. Väga lahe.
Päeva viimaseks palaks jäi pärast McDonaldsi lõu-badset-lõunasööki ilmselt üks Barcelona tuntumaid sümboleid Sagrada Familia. Tohutu suur kirik, mille ehitamist alustati aastal 1882 ja vahelduva eduga kestab siiamaani. Selle ehitise arhitektiks on samuti Gaudi, kes töötas selle ehituse juures kuni enda surmani 1926. Väljast on ehitis ausatltöeldes uhkem, kui seest. Muidugi on alati võimalus sõita liftiga torni, kust avaneb suurepärane vaada, aga see eeldab lisaks paarieurosele liftipiletile ka kuni 1-2 tunnist järjekorras seismist. Tore fakt on ka muidugi see, et üle 100 aasta vanust kirikut, mille ehitamine veel lõpule pole jõudnud, teisest otsast juba renoveeritakse.
Öösel hostelisse jõudes ootas meid ees kontsert – duo, kes laulis plaadi pealt mängitud muusika peale ja rokkiv külarahvas hosteli restoranis. Võimas!
Et juttu kokku tõmmata siis lühidalt võib öelda, et pühapäeval külastasime üht hosteli lähedal mägedes asuvat kirikut, mille juurest avanes suurepärane vaade Barcelonale ja seda ümbritsevale loodusele. Linnas jõudsime väisata Güelli parki ja mõningaid 1992. aasta Barcelona suveolümpia rajatisi.
Vasakult: Emilio (EPS, mehhiklane), Sam (EPS, belglane), Nadine (EPS, sakslane), Mihael (Nadine'i boyfriend, kes Hispaanias puhkust veetis, sakslane), üks jorss tänavalt
ilmataadi vingerpuss
La Pedrera (google pictures)
Sagrada familia
enne lõvikonservi...
...pärast lõvikonservi
Plaan A: oodata metrood, plaan B: ....
hmm... kumba eelistada :)
Must Nool
No comments:
Post a Comment