Et blogilugejaid enda laiskuse tõttu mitte päris unarusse jätta, siis on nüüd peatükk sellest, kuidas ma härjavõitlust (corrida de toros) vaatamas käisin.
Niisiis ühel oktoobrikuu pühapäeval läksime koos kahe toanaabriga (David ja Sam) ja ühe kursusekaaslasega (Didier) kesklinnas asuvale härjavõitlusareenile (Plaza de toros), et näha seda tähtsat osa Hispaania kultuurist. Areenil on keskel ringikujuline plats, mis on kaetud liivaga ja ümber platsi on ringikjuliselt paigutatud tribüünid – klassikaline staadion. Teel sinna kohtasime metroos ka kahte tuttavat mehhiko tüdrukut, kes oskasid täpsemalt selgitada, mis platsil parasjagu toimub ja miks see toimub. Programm koosnes kuuest härjavõitlusest – kolm härjavõitlejat (torero) ja kuus härga. Igal härjavõitlejal oli kaks etteastet (mitte järjest). Lisaks peamistele härjavõitlejatele olid lisaks veel nn etteajajad, kelle ülesandeks oli torero abistamine ja härja suunamine.
Kuidas härjavõitlus välja näeb? Pärast mõningat härja lollitamist punase rätikuga hakatakse talle turja sisse torkama mingeid värvilisi ora moodi asju, mis peaks härga agressiivsemaks muutma. Seda teevad nn etteajajad kas hobuste pealt või siis sel korral lihtsalt enda osavate ja kiirete jalgade abil. Lõpuks tapab torero härja mõõgahoobiga... ideaalsel juhul ühe mõõgahoobiga... Samuti on huvitav see, et härjatapmise saab pühendada konkreetsele inimesele või ka kõigile pealtvaatajatele. See siis sõltub sellest, kas torero viskab oma mütsi maha või annab selle mõne konkreetse inimese kätte tribüünil.
Kui torero on tasemel ja rahvas on nähtud etteastest vaimustatud siis tõstakse püsti, plaksutatakse ja lehvitatakse valgete taskurätikute, paberite vms ja torero saab kingituseks härja kõrva. Peale seda sõidab väljakule hoburakend ja härg lohistatakse minema. Härjavõitleja teeb veel tiiru staadionil ja võtab vastu pealtvaatajate tervitused ja aususavaldused. Pärast iga härjavõitlust tuleb areenile ka brigaad labidate, rehade ja ämbritega, kes koguvad kokku verise liiva, et järgmine härg ei satuks paanikasse.
Traditsioonide kohastelt peaks seda sama härjaliha pakutama lähedal asuvates traditsioone järgivates restoranides, aga selle kohta mul andmed puuduvad... igaks juhuks eelistan poest ostes sea või kanaliha. Selline oleks siis lühike kirjedus sündmustest, mis toimuvad härjavõitlusel.
Eks see ole kuidagi ebatavaline ja pisut vastuvõetamatu, et loomi niisama vaatemängu pärast tapetakse ja piinatakse, aga kahtlemata on see ka lahutamatu ja ainulaadne osa Hispaania kultuurist ja traditsioonidest. Ei kiida sellist verist meelelahutust heaks, aga kindlasti ma ka ei kahetse, et ma seda vaatamas käsin.
Oleee!!!
